Liina alustab

Nii, nii niii... peale pikki tulutuid mõtete jõul blogi tegemist, ei jäänud muud üle kui füüsiliselt, käsi kasutades, hakatagi blogi pidama.

Meil on suht jalad-käed tööd täis. Peab mingit
paberimajandust aina rohkem ajama. Esseed ja ettekanded olid meil oktoobri alguses teemaks + seminarid ja nüüd saab reaalselt kunstile käed külge panna. Mingisugused 10 nädalat on läbi saanud ja tempo tõuseb. Täiega on tunda! Mul on juba unetuid öid olnud ja ma ei tea, kas sellepärast, et meil on palju teha või sellepärast, et teen järjest. Tundideks peab end paremini ettevalmistama ja see ei lase motivatsioonil langeda.

Tänane avastus oli greibinektari jook, mis hoidis hommikul paremini silmi lahti. Kohv out, kontsentraat in!-------------------------------->

21-22 oktoober tuli meil lumi maha! See sulas kiiresti ära, kuid valget maad oli siiski vähemalt päevajagu näha. Olen välja kraapinud kogu oma talve arsenali ja mõtlen huviga jaanuari ilmadele, sest sellest, mis mul on, jääb kindlasti väheks.

Tulin üks päev Hobujaamas trammi pealt. Esimene teeületus halli ja sombuse ilmaga oli vaikne ja kiire, teine teeületus Viru Keskuse liikuva ukse suunas aga mitte, sest roheline tuli lasi end oodata. Punase tule ees seisime linnakodanikega ühtse massina teedevahelisel saarekesel ja ootasime kannatlikult. Meie ees, punase tulega märgistatud teelõigul, ei toimunud mingisugust autoliiklust. Oleks võinud vabalt üle tee minna, kuid keegi ei läinud. Umbes minuti jooksul ütles grupi äärest üks pisike poiss kõva häälega "See, kes punase tulega üle tee läheb on IDIOOT!"
...